kolmapäev, 19. detsember 2018

Tagasivaade "Kogemuste kullaproovile"

Tere ja tore, et oled sattunud taas Eesti ANK blogi lugema :)

Seekord ei olegi niivõrd palju lugeda kuivõrd hoopis kuulata-vaadata meie kokkuvõtet projektist "Kogemuste kullaproov."

Juhtide koosvisioon Altmõisa Külalistemajas
Projekt kestis terve 2018. aasta ja selle jooksul sai ellu viidud palju toetavaid tegevusi noortekeskustega seotud meeskondadele ja nende juhtidele. Seda toetamist toetas omakorda Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti tegevusteks olid muuhulgas juhtide grupisupervisioonid ja koosvisioon, juhtide individuaalne coaching ja meeskondade tiimicoaching, vajaduspõhised SOS-sessioonid spetsialistidele ning grupisupervisioonid Tugila-spetsialistidele. Lisaks juhtidega tööle, tegi Eesti ANK meeskond veidi tööd ka iseendaga ning läbis samuti ühiselt ühe grupisupervisiooni.

"Kogemuste kullaproovi" naiskond tänab kõiki programmis osalejaid nende kuldaväärt kogemuste ja pühendunud panuse eest.

Vaata ja kuula meie kokkuvõtet siit: Tagasivaade "Kogemuste kullaproovile"

kolmapäev, 14. november 2018

“Be Sherpa - Survival Kit for Youth Workers:“ 27 osalejat ja 14 riiki


Rahvusvaheline koolitus “Be Sherpa - Survival Kit for Youth Workers“ toimus Hispaanias, Madridi külje all kohas nimega Alcala De Henares perioodil 14 - 18. oktoober 2018. Eesti ANK partnerluses osalesid koolitusel Ivar Olesk (Kesklinna Vaba Aja Keskus) ja Maila-Liisa Liiv (Tõrva ANK), kes selles blogipostituses enda koolitusmuljeid jagavad.



Vastuvõttev organisatsioon Building Bridges viis läbi seminari tõelistele Euroopa Solidaarsuskorpuse entusiastidele. Nimelt oli võimalik saada süvendatud teadmisi sellest, mis seoses Euroopa Solidaarsuskorpuse tuleku ja Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kadumisega muutub, räägiti ja arutleti uute reeglite ja protsesside positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning õpiti  „süvendatult“ hispaania keelt. Ilmselt ei leidu osalejate grupis enam kedagi, kes ei oskaks öelda: “ café con leche por favor”.

Tegelesime Euroopa Solidaarsuskorpuse lahkamisega kaks päeva ning saime teada, et kõige suuremaks jäämäe ületamiseks saab antud juhul ilmselt olema uue programmi nime noortele tutvustamine. EVS ehk European Voluntary Service (Euroopa Vabatahtlik Teenistus) on nimi või "brand", mis on juba paljutele noortele väga tuttav ning nime muutusega võib kaasneda see, et noori on raskem kaasata. Seda selle tõttu, et Euroopa Solidaarsuskorpus on väga uus ning seda ei osata iseseisvalt otsida, tegemist ei ole väga lihtsa, meeldejääva ega populaarse otsingusõnaga. Ebarealistlik tundub ka eesmärk, milleks on saada sada tuhat vabatahtlikku läbi solidaarsuskorpuse programmide aastaks 2020. Arvestades, et praeguse seisuga on kokku olnud projektides osalejaid umbes 55 tuhat, siis saavutada nii kiiresti nii suurt arvu on vägagi väljakutsuv ning raske.

Muus osas on tegelikult uue programmi järgi võimalused isegi avaramad, veel enam on rõhku pandud NEET noorte kaasamisele. Kõige parem osa uutest võimalustest, on see, et lisaks välismaale vabatahtlikuks minekule nüüd on võimalik kasutada ja kirjutada projekte ka ainult kohalikul tasandil ehk saab projektidesse võtta vabatahtlikke samast riigist. Lisaks on nüüdsest võimalus ka tasustatud praktikaks ja töökohtadeks, mis kindlasti on väga positiivne programmide jaoks nagu Noorte Tugila.  Noortegruppidel on esmakordne võimalus esitada kohalikku kogukonda toetavaid väikeprojekte, mille periood on kuni 1 aasta ja ning toetussumma kuni 6500€. Nii mõnigi meist oli esmased katsetused kohaliku kogukonna arendamiseks mõeldud projektide kirjutamisel juba teinud. Jääme nüüd lootma vaid positiivsele tagasisidele ja sellele, et kõik osalenud entusiastid ka oma kohalikele projektidele positiivse vastuse saavad. Ideed on üllad ja lootus paremale tulevikule säilib. Nii leidsidki oma tee süsteemi projekt, mis tegeleb vaimse tervise edendamisega ja projekt, mille eesmärgiks on vaimupuudega noorte ühiskonda integreerimine.

Kuna vabatahtlike vastuvõtmine ja saatmine said antud seminaril suuremat tähelepanu kui teised projektide vormid, siis kaardistasimegi peamiselt mentori rolli ja teenistusse saatmisele eelneva koolituse olulisust. Arutleti, kuidas meie kui noorsootöötajad projekte läbi viime ja noorsootöö teenust projektist osalejatele osutame. Samuti jagati mõtteid, koostati ja katsetati erinevaid meetodeid, mis keskendusid eneseanalüüsile ja enesearengule.

Ettevalmistava koolituse osas jõuti selleni, et ideaalses maailmas oleks vabatahtlikele enne teenistusse asumist toimuv koolitus mitmepäevane, vabas õhustikus ja teiste teenistusse minejatega koos ning muidugi TASUTA! Saime teada, et Eestis on selle võrra olukord parem kui mujal. Enamikes Euroopa riikides tuleb leppida e-kursusega või tasuda koolitusele sõit enda kulude ja kirjadega. Siinkohal toodi Eestis toimetavat SA-st Archimedes esile positiivse näitena, mida oli väga suur rõõm kuulda.

Selleks, et suhtlemine vabatahtlike ja noortega oleks ladus, rääkisime pikalt ka erinevatest tehnilistest lahendustest, mis seda toetavad. Kui Canva on enamikele Eestis tegutsevatele noorsootöötajatele juba tuttav, siis Mentymeter interaktiivseteks koosolekuteks ja Unsplash tasuta fotode jaoks osutusid minu jaoks näiteks täiesti tundmatuteks.  Projektijuhtimisega seonduvatest programmidest said kiidusõnu nii Freedcamp, Mesitertask kui ka Trello.

Kõige rohkem läks antud programmis hinge Accion Social por la Musica külastamine ning sealse juhi Mariaga kohtumine. Tema entusiasm, kirg ja liigutavad lood ajasid nii mõnelgi osalejal silma märjaks. Maria loobus nimelt oma palgatööst, et hakata vaesuses kannatavate lastega tegelema. Antud organisatsiooni eesmärk on toetada noori läbi muusika ning seni on see neil ka imetlusväärselt edenenud. Tema poolt välja toodud statistika, et vaesuses kasvanud lastest jätkab ka täiskasvanueas vaesena tervelt 70% oli lausa jahmatamapanev. Ainus lootust, mis peale seda kohtumist jäi, on see, et ka meil jätkuks selliseid suure südamega inimesi, kes taolisi projekte ellu viivad ning mõte, et need on need noored, kes oleksid väärt ühte sisukat välisprojekti.

Tavapäraselt noorsootööga seonduvatele koolitustele sai enda pagasisse kaasa pakkida nii mõnegi uue ice-breakeri ja seltskonnamängu. Koolituskohvrisse lisandus uute teadmistena terve ports uusi äppe ja programme, detaile Euroopa Solidaarsuskorpuse projektide kohta ning meeletult pikk kontaktide nimekiri, mille võimalused ulatuvad Keeniani välja. Osalejad kiidavad, et korraldajate poolt oli koolitus väga hästi organiseeritud. Läbi viidud töötoad ei olnud lihtsalt istumine ja esitluste kuulamine, vaid olid planeeritud mitmekesiselt ja nii, et osalejatel igav ei hakkaks. Lisaks koolitusprogrammile said osalejad ka võimaluse tutvuda kohaliku kultuuriga, külastada Madridi ning tutvuda sealse ajalooga. 


Osalejad kinnitavad, et jäid kõigega väga rahule ja kiidavad kõiki osapooli, kes koolituskogemuse korraldamisega tegelesid. 


Koolitus on rahastatud Erasmus+ programmist Hispaania rahvusbüroo Agencia Nacional Española De La Juventud (INJUVE) poolt.

neljapäev, 18. oktoober 2018

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolitus

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolituse raames said septembri viimasel nädalal Ljubljanas, Sloveenias kokku noorsootöötajad 11 erinevast organisatsioonist üle Euroopa. Eestist osalesid koolitusel Eesti ANKi partnerluse kaudu Pärnu noorte- ja vabaajakeskusest noorsootöötaja Triin Mäger ning MTÜ Tähe noorteklubi MOKO meeskonnast mobiilsed kontakt- noorsootöötajad Annike Tasa ja Elo Lättemägi, kes selles postituses ka oma vahetuid kogemusi lahti mõtestavad. 

Koolituse esimesel päeval keskendusime sellele, et kaardistada osalejate senised kogemused ning taust. Kaardistamise protsessi tulemusel tekkis arutelu tänavanoorsootöö kui teenuse määratlemisest ning sellest, kelle jaoks on üldse oluline määratleda ehk justkui lahterdada teenuse olemus „kasti“. Pikema analüüsi jooksul jõudsime selleni, et lahterdamist ei peaks käsitlema selle sõna negatiivses mõistes. Lahterdamist kui sellist võiks mõista hoopis kui võimalust selgelt kaardistada teenuse visioon ja põhiväärtused. Seega loob teenuse olemuse lahti mõtestamine eeldused selgeks kommunikatsiooniks nii meeskonna sees kui ka väljapoole suhtluses. Tänavanoorsootöötajate töö põhiliseks töövahendiks on kommunikatsioon ning sellest tulenevalt tekkis arutelu käigus ka dilemma, et kuidas noorsootöötaja noorega suheldes suudab saavutada usaldusliku kontakti, aga otsustajatega suheldes tihti selleni ei jõuta – mõistmine vs. vastandumine.

 
Ühtlasi diskuteerisime avaliku ruumi ja selle n-ö erastamise teemadel. Muuhulgas arutlesime erastatud avalikus ruumis tänavanoorsootöö rakendamise üle. Iga ruumi puhul mängib olulist rolli koha ajalugu ja kokkulepped – olgu need siis kirjutatud ja ühiselt loodud nagu näiteks noortekeskuses või hoopis kirjutamata nagu avalikus ruumis. Mõlemal juhul eeldab töö noorega noorsootöötajalt tema töökeskkonna tundmist ja tunnetamist.

Koolituse teisel päeval liikusime oma töö põhijuurte juurde ning üksteise praktikaid jagades arutlesime, milline on tänavanoorsootöö visioon, missioon ning millist vastutust ja rolli eeldame, et noored kui kliendid kannavad. Mõtisklesime ka selle üle, millist rolli ja vastutust me ise spetsialistidena võtame ja milliseid pädevusi selleks vajame. Teemaks olid ka võrdsus ja õiglus. Diskuteerisime nende terminite üle, et antud mõistete erinevusi oma töö kontekstis lahti mõtestada. 


Kolmandal päeval keskendusime tänavanoorsootöö metodoloogiale. Koolitaja tutvustas ühte võimalikku töösammude jaotust tänavanoorsootöös: 

1. samm: tutvumine piirkonnaga - esmane tutvumine piirkonna teoreetilise tausta (nt ajalugu, kultuurikontekst) ja praktilise olemusega (nt kus, mis asub, kus noored kogunevad). 

2. samm: noorte kogunemiskohtade vaatlus - enda kurssi viimine territooriumil oleva sihtgrupiga, nende jaoks oluliste kohtade, asutuste ning kontaktidega. 

3. samm: enda esitlemine, tutvustamine - noorsootöötaja tutvustab end kohalikele, sh noortele ja noortega tegelevatele spetsialistidele (alus võrgustikutööle), andes märku enda olemasolust ja rollist. Siin faasis saab teha juba ka täpsemaid kokkuleppeid aja ja kohtade osas ehk tutvustada, kus ja millal tänavanoorsootöötaja oma teenust osutab. 

4. samm: grupi- ja kogukonnategevused - selle faasi aluseks on usaldusliku suhte loomine sihtrühmaga, et toetada noorte arengut ja võimestumist grupis ja kogukonnas. 

5. samm: individuaalne toetus - faas, mida saab nimetada ka juhtumitööks ning mille raames toetatakse ja võmestatakse noort individuaalselt.

Kõikide sammude juures on oluline süstemaatiline planeerimine, läbiviimine, analüüsimine. Kohapeal saime võimaluse õpitut kohe rakendada - olime Ljubljana eri piirkondades tänavatel ning vaatlesime sealseid inimesi, asutusi ja tegevusi (1. samm).

Võrdlesime rahvusvahelistes gruppides ka eri maade praktilisi lähenemisi tänavapõhisele sotsiaal- ja noorsootööle. Lisaks arutlesime, millised on tänavanoorsootöötaja oskused, vastutus (õigused ja kohustused) ning rollid. Noorsootöötaja on nagu iga teine inimenegi - tal on oma tugevused ja nõrkused. Ta on eeskuju ja professionaal, kelle olulisteks ülesanneteks on muuhulgas enda erialane täiendamine ja vaimse tervise (psychohygiene) eest hoolitsemine. Tähtis on see, et oleme oma klientide jaoks “kohal” (being present), oskame seada “piire”, suhtume inimestesse aktsepteerivalt, empaatiliselt ja mõistvalt ning oleme loovad, paindlikud ja humanistlikud. Oluline on ka avatus koostööks ja kompromisside loomiseks. Päeva lõpetasime kultuuridevahelise õhtuga, mis hõlbustas uute ideede genereerimist rahvusvahelisteks projektideks.

Neljandal päeval arutlesime eetika, moraali ja deontoloogia teemadel. Lihtsalt ja lühidalt öeldes kujundavad väärtused eetika. Igal inimesel on mõnevõrra erinevad väärtused ning vastavalt sellele määratleb inimene, mis on tema arvates parim, õige või olulisim indiviidile ja ühiskonnale. Spetsialistidena on oluline teada iseenda väärtusi ning aktsepteerida oma klientide omi. Moraali kujundab käitumine - kas inimene käitub oma väärtustele vastavalt või mitte. Käitumisega peegeldavad nii spetsialist kui ka klient ühiskonnale oma “sõnumit”. Deontoloogia toetub eetikale ja moraalile, see on kui juhiste kogum, mis aitab spetsialistidel oma tööd professionaalselt teha. Neid kolme mõistet aitasid lahti selgitada ka gruppides lahendatavad juhtumid.

Selgus, et noorsootöötajatena võime tihti olla eetilise dilemma ees - kuidas oleks meie arvates õige mingit olukorda lahendada? Kuhu pöörduda, kust alustada, keda kaasata? Kuidas teha nii, et osapooled oleksid kaitstud ja toetatud? Küsimused, millega puutume kokku pea igapäevaselt. Lahenduskäik võib paljustki sõltuda, lisaks seadustes ette kirjutatule, meie väärtustest ja tõekspidamistest. Pealtnäha lihtsal lahendusel võib aga olla mitu erinevat tagajärge. Teadvustada tasub seda, et spetsialistidena on meil kohustus teavitada ja tegutseda (to act) ning iga otsuse juures peitub alati risk. Neid riske ei tasu karta, liiatigi ei saa neid alati ette näha. Spetsialistidena teeme valikuid olemasoleva info põhjal. See ei tähenda, et otsus on lõplik. Kui oleme saanud juurde rohkem taustainfot, siis saame ka edasi tegutseda. 

Koolitusele andis lisaväärtust Sloveenia organisatsiooni DrogArt külastus. Organisatsioon tegutseb juba 20 aastat uimastikasutuse kahjude vähendamise (harm reduction) eesmärgil ning on huvitav ja inspireeriv näide sellest, kuidas saab teha tänavapõhist noorsootööd. Organisatsiooni noorsootöötajad ja vabatahtlikud (sh endised ja praegused uimastite tarvitajad) ei tegele niivõrd ennetusega, vaid pigem käesolevate kahjude vähendamisega. Oma tegevusega levitavad nad sõnumit, et ohutuim uimastite tarvitamine on see, kui seda üldse ei toimu. Ent nad on samal ajal realistlikud. 

DrogArt noorsootöötajad teevad tööd peomelu keskel tänavatel ja siseruumides (nt festivalidel, klubides), kuhu püstitavad oma infolauad ja chill-out alad. Nende tööalal on võimalik nt eri mänge mängida ja muudest tegevustest osa võtta. Mängud ja tegevused on läbi mõeldud, näiteks õpetavad need, kuidas ohutumalt alkoholi või narkootikume tarvitada. Pidudel jagavad noorsootöötajad noortele infot näiteks erinevate uimastite ohtudest. Info ja lähenemised alkoholi ja narkootikumide osas hoitakse rangelt lahus. Alkoholiga seotud tegevused ja info on pigem suunatud teismelistele ning narkootikumidega seotud info pigem täisealistele noortele. Flaierid, mis on mõeldud selgitamaks alkoholi teemat, on ilma organisatsiooni logota ning need ei näe välja apetiitsed. Flaierid, mis on mõeldud narkootikumide tarvitajatele on pigem “kutsuvate” piltidega, et tõmmata noorte tähelepanu. Need infobrošüürid on varustatud DrogArt logoga, et noored teaksid, kuhu edaspidi pöörduda.

DrogArt noorsootöötajate “töökohvrisse” mahuvad lisaks infovoldikutele, sniffing paper’itele ja vitamiinipulbritele (mineraalained) ka taksode soodusflaierid (noored ohutult koju), kõrvatropid (abi valju müra korral), tasuta kondoomid (teadlik seksuaalkäitumine) ja peosemu käepaelad. Viimased on mõeldud selleks, et noored annaksid teineteisele lubaduse, et nad lähevad peole koos, lahkuvad peolt koos ja hoolitsevad teineteise eest peol olles.

 
Kahel viimasel päeval käsitlesime koolituse teemasid kokkuvõtlikult ja alustasime õpitu reflekteerimisega. Osalejad õppisid ja avastasid koolituse käigus tänavanoorsootöö oluliste aspektide kohta nii mõndagi - visiooni olulisusesest erinevate spetsiifiliste töövõteteni. Õpiti ka rahvusvahelises meeskonnas töötama ning tutvuti teiste sarnast tööd tegevate organisatsioonidega rahvusvahelisel tasandil. Koos õppimine ja töötamine jätkub juba novembris jätkukoolitusel Lissabonis.


Projekt on rahastatud Erasmus+ programmi vahenditest Sloveenia rahvusbüroo MOVIT poolt. Projekti „Raising NEET’s Talents!“ projektipartneriks on Eesti ANK, kes Eesti osalejad rahvusvahelisele koolitusele lähetas.

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Inspiratsiooni sotsiaalse kaasatuse arendamiseks noortekeskustes


Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social Inclusion in Youth Centres” raames toimus 1.-8. oktoobril sotsiaalse kaasatuse teemaline rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus Celjes, Sloveenias, kus Eesti grupi koosseisus osalesid Stiina Kütt (Eesti ANK), Eveliis Samberk (Saue ANK), Ege Enok ja Maarit Järsk (VANT), Tessi Ilustrumm-Press (Kohila ANK), Merilin Priimäe (Tähe NK), Anneli Meisterson ja Pille-Riin Laaneväli (Kuressaare ANK). Koolituse fookus oli sotsiaalse kaasatuse alaste tegevuste arendamisel noortekeskustes, koolituse aruteludes ja töötubades keskenduti gruppidele, kes on sotsiaalses keskkonnas vähemuses või tõrjutud ning vajavad eraldi tähelepanu ja kaasamist. 

Maalilise Sloveenia looduse keskel veetsime suure osa koolitusest Celje linnas, kiirete põigetega pealinna Ljubljanasse ning Celje ümbrusesse ja kõrgustesse. Meie koolituse peamine toimumispaik oli Celje noortekeskuse "hübriidmaja", ehk koht, kus kõik eluks vaja minev oli ühes: kohvik, hostel, noortekeskus ja kool. 

Lisaks hübriidmaja elule saime osa Sloveenia kultuurist, imeilusatest loodusvaadetest ja huvitavast koolitusprogrammist. Kohtusime väga kogenenud koolitajatega, kes panid meid kaugemale nägema, julgustasid olukordadesse sekkuma ning neid lahendama. Kõik koolitajad olid väga professionaalsed ning pea kõikidel neist oli kümme ja rohkem aastat kogemust noorte ja erinevate sotsiaalselt tõrjutud gruppidega tegelemisel. Kõige rohkem hindasidki koolituse osalejad just nende praktikute näiteid ja lugusid. Lisaks mahtusid koolitusnädalasse ka huvitavad organisatsioonide külastused, mis olid inspireerivad ja andsid mitmeid uusi ideid enda töös rakendamiseks. Saime võimaluse kohtuda ja rääkida spetsialistidega, kes erinevates organisatsioonides noortega otsekontaktis töötavad. Muljeid koolitusnädalast jagavad Eesti osalejad. 

“Mind kõnetas väga sotsiaalse kaasatuse teooria ja praktika, mida viis läbi Bojan Arnula, kes alustas koolitusnädalat praktilise töötoaga. Nimelt pani koolitaja enne algust valmis kahte ritta toolid, esimese ning viimase. Ruumi sisenesime erinevatel aegadel ning igaüks sai endale koha leida. Edasi juhtus aga see, et koolitusel tegeleti esialgu ainult esimese rea osalejatega. See tekitas meis kõigis tugevaid tundeid. Kes siis tegelikult tahaks olla „välja jäetu“ või „pealtvaataja“? Lõpuks toimus väga põhjalik arutelu ning sain väga inspireeritud sellest kogemusest. Mina kui noorsootöötajana tabasin ennast küll mitte ainult mõttelt vaid ka tundelt, kuidas tuleb oma töös vaeva näha, et taolisi „näitemänge“ noortega ei juhtuks.” (Eveliis)

“Bojan Arula töötoas eraldati meie grupp meie teadmata ning kõik osalejad said tunda, mida tähendab sotsiaalne eraldatus. Ekperimendile järgnes põhjalik reflektsiooni, kuidas inimesed end antud olukorras tundsid.” (Maarit) 

“Meeldejäävad ja karismaatilised esinemised olid kindlasti Bojan Arula sotsiaalse kaasatuse teooria ja Matic Munc'i sotsiodraama worskhop. Bojani eksperiment sotsiaalsest tõrjutusest oli väga eluline ja lisaks õpetas tähele panema, et sa võid sotsiaalselt tõrjutud olla ka oma valikute tõttu ja seda ise märkamata.” (Pille-Riin ja Anneli)

“Üheks kõige huvitamaks esinejaks pean Matic Munc'i, kes tutvustas meile sotsioldraamat. Kõneleja on psühholoog ja nõustaja, mistõttu oli väga huvitav kuulata ka tema enda kogemusi. Minu arvates on aitab sotsiodraama abistava vahendina töös noortega, kellel on depressioon, ärevushäired, foobiad, probleemid koolis jne. Lisaks sain palju häid mõtteid, kuidas aidata igapäevatöös noori, kes ennast lõiguvad. Noor, kes ennast lõigub, soovib vaid valuga toime tulla. Lõikumise valuga on võimalik toime tulla, kuid mitte valuga, mis on nende sees.” (Merilin)


“Sotsiodraama oli minu jaoks uus teadmine, mis andis väga konkreetseid tehnikaid, mida ka oma töös või isiklikus elus kasutada, näiteks ruumist leida rahustavaid esemeid, minnes mõtetega minevikku ja leides sealt midagi rahustavat. Ka head nõuanded enesevigastamisega toime- tulekuks, ikka see mõte, et muutusega toime tulemiseks on vaja asendustegevust. Kinnitust sai ka see, et enesehoid töötades inimestega on oluline ja seda aitavad toetada sellised lihtsad asjad nagu terved inimsuhted ja vabal ajal nende tegevuste tegemine, mis sind õnnelikuks teevad.” (Ege) 

“Matic Munc’i sotsiodrama oli koolituse kõige intensiivsem ning emotsionaalsem kogemus. Probleemide läbi mängimine õige suunamise toel võib anda väga silmiavardava tulemuse.” (Maarit)

“Transaktsionaalse analüüsi töötuba oli põnev ja samuti seal kõlanud mõte, et tasub julgeda avastada, mis on konkreetse noore sees, ja eks ikka, tuleb ka julgeda küsida. Ikka ja jälle tasub tuletada endale meelde, millises rollis meie ise oleme ja millisest ego seisundist lähtuvalt tegutseme. Hea meeldetuletus ja sõnamäng kõlas inglise keeles terapeudi kohta- selles ametis tuleb siiski olla "therapist", mitte "the rapist". (Ege)

“Väga huvipakkuv oli ka "Hiša srece" tutvustus, kes mõtestas lahti integratsiooni tähenduse ja arutles, et kas see on ainult keel ja töö, või siiski ka kohalikust sotsiaalvõrgustikust osa olemine. "Hiša srece" toetab põhimõtet säilitada oma identiteet aga olla sellest hoolimata aktiivne osa ümbritsevast ühiskonnast. “Do your best and we will do the rest!” on moto, mis nende tegevusi kannab.” (Pille-Riin ja Anneli)

“Kindlasti inspireeris mind ka organisatsiooni "Hiša sreče" esindaja, kes pani meid läbi sotsiaalse mängu mõtlema, mida me näeme enda ümber, kas viga, millele tähelepanu juhime või õnnestumisi, mille eest ka meist erinev inimene kiitust vääriks.” (Ege)

“Ivana Mandaric jagas meile teadmisi erinevatest suhtlemise liikidest ning tuletas meelde, et iga noor teab mida ta soovib, noorsootöötaja peab selle vestluse ja küsimuste abil vaid välja tooma.” (Maarit)

“Väga huvitav oli ka PLYA projekt, mis sarnaneb mõnes mõttes Tugila programmile. Ka nende eesmärk on noored tuua tagasi ühiskonda, kas hariduse või tööturu läbi. Lisaks nad õpivad ka programmi käigus kokandust ja enesega igapäevaselt toimetulemist. Projekt kestab 9 kuud, mis on väga põhjalik, kuid pärast projekti lõppemist nad sarnaselt Tugilaga 6 kuud toetust ei paku.” (Merilin)
“Eredalt jäi meelde Ljubljanas asuv Cona Fuzina - päevakeskus, mis on suunatud selles piirkonnas elavatele noortele. Kõikide nende noorte perekonnad on pärit endisest Jugoslaaviast. Toetust pakuvad noorsootöötajate asemel sotsiaaltöötajad, kes käivad ka kodusid külastamas, et näha sealset olukorda. Lisaks pakutakse keskuses ka erinevaid tegevusi noortele, et eemal hoida neid tänavatelt, kus nad sageli panevad toime kuritegusid. Lisaks kaasavad nad perekondi, et toetus oleks igakülgselt toimiv. Kahjuks on keskus avatud vaid tööpäevadel ja nädalavahetusel on suletud.” (Merilin)

“Lubjanasse toimunud väljasõidul märkasin, et kõikides kohtades mida me külastasime, kerkis üles vabatahtlikkuse teema. Sloveenia ühiskonnas on vabatahtlik olemine väga tavaline, pea kõik tahavad anda oma panust ühiskonda. Selle mõtte üle arutas õhtuses reflektsioonis ka eestlaste grupp ning tõdes, et alustama peamegi ennekõike iseendast.” (Maarit)

“Võrreldes Eestiga, pööratakse Sloveenias noorte kontekstis rohkem tähelepanu sotsiaaltööle ning avatud noorsootöö sellisena nagu meie seda teame, on arengujärgus. Kindlasti on nad sammu võrra ees tegelemisel sisserändajatega ja seksuaalvähemustega, seega oli koolitus hea võimalus erinevate kogemuste vahetamiseks.” (Pille-Riin ja Anneli)

Koolituse osalejad naasesid tagasi kodumaale ja enda töökeskkonda väärtuslike teadmiste ja kogemuste võrra rikkamana. 

“Sotsiaalse kaasatuse teema on olnud meie huviorbiidis juba ammu ning läksime koolitusele väga suurte ootustega, mis tegelikult ka täitusid. Pille-Riini jaoks oli see ka esimene rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus.” (Anneli ja Pille-Riin)

“Kogu nädalale tagasi vaadates võtan ma kaasa palju praktilisi kogemusi, mida enda töös rakendada. Lisaks olen väga tänulik ka inimestele, keda kohtasin. Kindlasti hoian paljudega neist ühendust ja on tekkinud ka uued mõtted, kuidas koostööd edasi teha.” (Merilin)
“Sain enda jaoks nii mõnelegi küsimusele vastuse kui ka motivatsiooni proovida erinevaid meetodeid oma töös.” (Eveliis)

“Minu jaoks oli kõige väärtuslikum praktiline kogemus ja inimeste olemus, mis inspireerib.” (Ege)

"Eraldi väärtusena saab välja tuua Eesti grupi imelise sünergia!” (Pille-Riin ja Anneli)

“7 päevse intensiivse koolituse järel võin julgelt väita, et olen mitmete kogemuste ja praktikate võrra targem.” (Maarit)
“Yesterday is a history, tomorrow is a mystery. Today is a gift. That’s why we call it the present.” See on lause, mis jääb mulle kindlasti koolitusest Sloveenias alatiseks meelde. Kõiki noori tuleb kaasata juba täna nii hästi kui me oskame, sest nii tänane päev kui ka kõik noored meie ümber on kingitus. Erinevus rikastab ja selleks, et õppida paremini arvestama kõigiga, oli sotsiaalse kaasamise koolitus väga hea võimalus meetodite, nippide ja kogemuse saamiseks. Väga põnev oli jagada Eesti, Sloveenia ja Läti vahel, mis moodi on nendes riikides noorsootöö korraldatud, millised on peamised mured ja rõõmud ning tunda ära sarnasusi ning anda nõu, mida ühe või teise asja puhul teha. Noorsootöötajate erinevad kogemused ja oskused rikastavad noorsootöö maailma. Noorte oskusliku kaasamise jaoks võtan endaga kindlasti kaasa veel mõtte, et noored usaldavad mind siis, kui minu elustiil on sama nagu minu töö. Ma teistmoodi ette ei kujutakski, aga see annab mõtteainet, et elus ei saa alati kõike ette teada ja see ongi täiesti okei. Tuleb jääda ausaks noortega ja arendada oma oskusi nende kaasamiseks. Tänu koolitustele tean ma nüüd rohkem rõhutute teatrist, headest kaasamise praktikatest, sotsiodraamast ja meetoditest eri gruppide noorte kaasamiseks ning kindlasti õpin edasi!” (Tessi) 

Üldkokkuvõttes oli koolituse programm väga sisutihe, intensiivne, kuid selleks me seal olimegi, et saada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju uusi teadmisi.

Koolituse nädala jooksul pandi muuhulgas paika plaan kohalikeks jätkukoolitusteks, mille raames jagatakse rahvusvahelisel koolitusel kogutud teadmisi ja kogemusi edasi noorsootöötajatele Eestis. Rohkem infot kohalike koolituspäevade kohta jagame peagi. 

Hvala! Aitäh!


Rohkem infot projekti kohta: Stiina Kütt, stiina.kutt@ank.ee

reede, 10. august 2018

Läti noorsootöö ja sotsiaalse kaasatuse näiteid

30.07- 02.08 toimus Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social inclusion in youth centres” rahvusvaheline projektikoosolek Lätis, kus kohtusid projektipartnerid Eestist (Eesti ANK), Lätist (Jaunatnes lideru koalicija) ja Sloveeniast (Mreža MaMa). Projekti jooksul arutletakse ja arendatakse sotsiaalse kaasatuse temaatikat noortekeskustes ning möödunud kohtumise jooksul tutvusime muuhulgas ka heade sotsiaalse kaasatuse praktikatega Lätis.
"Social Inclusion in Youth Centres" projektimeeskond  kohtumisel Lätis

30.07 külastasime organisatsiooni Apeirons, kes töötab puuetega inimeste ühiskonda integreerimise nimel mittetulundusühinguna aastast 1997. Nad kaitsevad puuetega inimeste huve ja inimõigusi, pakuvad sotsiaalteenuseid erinevatele vanusegruppidele, toetavad noortetööd, abistavad tööturule jõudmisel, viivad läbi koolitusi kaasamise ja integratsiooni teemal. Organisatsiooni ruumides paikneb eraldi väike stuudio, kust edastatakse ülekandeid avalikku meediasse, muuhulgas tegelevad organisatsiooni töötajad näiteks telesaate sarjaga, mis tutvustab puuetega inimeste elu ja nende lugusid. Üks oluline osa organisatsiooni tööst on konsultatsioon ruumi- ja ligipääsu planeerimise teemal, mille juures lähtutakse universaalse disaini põhimõtetest, mida rakendatakse ehitiste, keskkondade ja teenuste kujundamisel, et võimaldada näiteks nende lihtsus ja arusaadavus, mitmekesine kasutusvõimalus, minimaalne vigade tegemise risk ja füüsiline pingutus. Tutvu põhimõtetega SIIN. Universaalse disaini põhimõtted sobivad hästi ka keskkondadesse, kus töötame erinevate noortega.
Apeirons'i füüsilise ligipääsetavuse teemaline plakatikampaania  

Madona on Läti noortepealinn aastal 2018, seetõttu kulges meie visiit ka läbi Madona regiooni erinevate organisatsoonide. 

31.08 koosoleku hommikul tutvusime uute osalejatega grupis. Üle Läti oli kokku tulnud seltskond noorsootöötajaid, et meiega ja projekti teemadega tutvuda ning enda praktikaid jagada. Kuulsime ettekanded erinevate piirkondade noortekeskustest, saime aimu nende töötamise strateegiatest ning tegemistest. Tutvustati viie erineva piirkonna noortekeskust- sh. Tukums, Jurmala, Gulbene, Broceni ning Rūjiena. Päeva teises pooles toimus külastus noortekeskusesse- Rīts Youth center and Kalsnava Multifunctional Youth center. Sealne noorsootöötaja tutvustas keskus(t)e tegemisi ja ruume. 

Läti noortekeskused on üldjoontes üsna sarnased meie omadega. Nagu Eestiski, on sotsiaalne kaasatus noortekeskuste töö igapäevaosa ja noortekeskuste tegevustes osaleb lai sihtgrupp noori- sh. lisaks tavanoortele nii riskirühma noored, õpiraskuste ja vaimsete häiretega noored kui ka roma’d. Mitmed Läti noortekeskused tegelevad väga aktiivselt ka rahvusvahelise noorsootööga ja võtavad pidevalt vastu Euroopa vabatahtlikke Erasmus+ programme raames. Läti üks aktiivsemaid vabatahtlike vastuvõtjaid Riia ja selle ümbruse järel on Gulbene rajoon, kus 28,998 elaniku kõrval toimetab sel aastal korraga lausa 12 välisvabatahtlikku erinevates organisatsioonides. Kuulsime lisaks kohalike vabatahtlike aktiveerimise süsteemist, kus noored saavad töötunde koguda korraldades noortekeskuses ja kohalikus omavalitsuses üritusi, olles abiks noortelaagrite tegemistes ning ka üldiselt noorsootöötaja igapäevatöö juures. Noored saavad vabatahtliku töö eest tunnustatud ning kõige aktiivsemad pärjatakse igal aastal “Aasta noore” tiitliga. Kalsnava multifunktsionaalse noortekeskuse puhul nägime näidet sellest, kuidas on alustatud protsessi, et kogukonnale ja noortele suunatud tegevused koondada ühisesse keskkonda.

Huvitava näitena jäid kõrva viipekeele tunnid, mida viiakse läbi Jurmala noortekeskuses, samuti arutatakse seal vestlusklubi raames erinevaid keerulisemaid teemasid ka noortega. Gulbene regiooni üks noortekeskustest “Baze” jagab enda esimese korruse ruumi organisatsiooniga, kes töötab puuetega inimestega, läbi erinevate tegevuste ja projektide kaasatakse tegevustesse ka täiskasvanuid ja vanureid. Noortekeskus “Kopă“ Brocēni regioonis aga hoiab uksi reedeti lahti ja noori tegevuses kella 22-ni õhtul. Rūjiena noortekeskus, mis asub väga lähedal Eestile, viib igal aastal noortele läbi juhtimiskoolituse. Seda on tehtud juba mitu aastat järjest ja nii on välja kujunenud tegusad noored, kes juba ise erinevates tegevustes aktiivselt rolle võtavad. Koos kohaliku omavalitsusega koolitati välja noored dj-d, kes koolitavad omakorda välja nooremaid noori ja keda alatasa ka kohaliku omavalitsuse sündmuste juures rakendatakse. Rūjiena noortekeskus peab muuhulgas ka plaani, kuidas Läti noortele, kes asuvad Eestile nii lähedal, õpetada Eesti keelt.

BaMbuss noortekeskus Riias
Lisaks noortekeskustele, tutvusime visiidi raames 1. augustil Madona äriinkubaatoriga, mis on üks Läti 15-st taolisest inkubaatorist. Sealhulgas on üks neist, mis asub Riias, keskendunud loomemajandusele. Äriinkubaator pakub tuge ja koolitusi äriideede arendamiseks ning nende kaasrahastamiseks. Kuulsime häid näiteid noortelt, kes alustasid enda ettevõtetega õpilasfirmadena, ent tegutsevad nüüd juba rahvusvahelisel tasandil. Plukt Tea äriidee põhineb Läti traditsioonilistel looduspuhastel ravimtaimeteedel, mis on pakendatud kaasaegsetesse disainpakenenditesse ja aitavad luua erilisi hetki igasse päeva. Simple+ aga valmistab praktilisi ja kvaliteetseid kotte, mis spetsiaalselt mõeldud rahvariiete transportimiseks ja sobivad samas hästi ka laulu- või tantsupeol istumisaluseks. Ehk juba 2019. aastal võime nende toodangut näha ka Eesti laulu- ja tantsupeol.

Samal päeval jõudsime ka noortekeskusesse ja huvikooli Kubs, mis asub Madonas. Selles noortekeskuses on tugevalt tunda kogukonna panustamist ja noorte omaalgatust. Inspireeriv oli kuulata, kuidas  hoolimata sellest, et noorsootöötaja on vaid üksi tööl, tegeletakse nii projektide kui sündmuste korraldamise ja kõige sellega, mis sinna juurde kuulub. Põnev oli näha “ebatavalist” spordipäeva ja sellest šnitti võtta, vaata inspiratsiooni SIIT

Kaņieris Youth Space
Koosoleku viimase päeva, 2. augusti, veetsime Riias ja veel enne kojusõitu avanes võimalus külastamaks noortekeskust BaMbuss-mittetulundusühing, mis tegeleb sotsiaalsete ja rahvusvaheliste dialoogidega, sotsiaalse kaasatuse, rahvusvaheliste noortevahetuste ja noorsootöötajate koolitustega. ning on entusiastlik Erasmus+ rahvusvaheliste projektide maailmas. Eelmisel aastal saadi rahastus lausa kümnele erinevale projektile ja tegevusi viivad nad läbi erinevates kohtades Lätis. Lisaks projektimajandusele on BaMbuss’el ka väga mõnus avatud kontor ja noorteruum kohapealseteks tegevusteks Riias. BaMbuss koordineerib ka vabatahtliku teenistuse välisvabatahtlikke, kes panustavad noortesündmuste juures üle terve Läti. Lisaks noortevahetustele ja noorsootöötajate koolitustele on nad korraldanud ja ellu viinud mitmeid strateegilise koostöö projekte. Neil on kombeks, et igast projektist jääb alles kirjalik materjal, seega tutvusime osaga nende kirjust publikatsioonide kogust. Üks hea ja noorsootöös vägagi praktiline näide on 8 võtmepädevuse mäng, mille kõik vajalikud komponendid saavad huvilised antud lingilt alla laadida.

Enda ruume tutvustas meile ka noorteinkubaator Kaņieris, mis tegutseb aastast 2011. Nende eesmärk on luua noortele ja noorteorganisatsioonidele loominguline, toetav ja inspireeriv keskkond, et seeläbi toetada noorte omaalgatust ja julgustada ideede elluviimisel. Kolbi kogemusliku õppe tsükli järgi planeeritud ruumid loodi Riia, Tallinna ja Stockholmi linnade koostöös ja sisustati teadlikult just ideede väljatöötamiseks, info otsimiseks, ideedega töötamiseks ja kogemuste reflekteerimiseks. Noortel on võimalik kokkuleppe alusel ruume kasutada, rentida vahendeid ja materjale erinevate tegevuste ning tegevusetappide läbi viimiseks. Noorteinkubaatoris lähtutakse põhimõttest, et asjad on mõeldud noortele ja kui need lähevad katki, siis nii ongi, sest tegijal juhtub ju nii mõndagi.

Kaņierise koosolekuruumi ümmarguse laua keskel oli kuldne kesktee (”golden middle”), kus meie projektikoosoleku ühiste kokkulepetega projekti järgmiste sammude osas sel korral lõpetasimegi.
Kaņieris Youth Space koosolekuruum

Õige pea ootab sama projekti raames ees sotsiaalse kaasatuse teemaline rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele, kuhu läheme Eestist osalema 8-liikmelise noorsootöötajate esindusega. Rohkem infot kandideerimise kohta uuri SIIT.

Kui mõnel meie blogipostituse lugejal tekib huvi teha koostööd Läti noorteorganisatsioonidega, vahendame teile meeleldi kontakte. 


Rohkem infot projekti kohta: Stiina Kütt, stiina.kutt@ank.ee


Projekti rahastab Sloveenia rahvusbüroo Zavod Movit Na Mladina Erasmus+ programmist.

pühapäev, 3. juuni 2018

Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Itaalias


13.-19.05 toimus Eesti ANK koordineeritud ja SA Archimedese noorteagentuuri poolt Erasmus+ programmist rahastatud strateegilise koostööprojekti “Community Guarantee” õppevisiit Itaalias, mille raames tutvuti noorsootöö struktuuride ja noorte, kes ei õpi ega tööta, tugiteenustega. Eesti esinduse koosseisus osalesid õppevisiidil Elo Lättemägi (MTÜ Tähe Noorteklubi), Nele Valss (Põlva Avatud Noortekeskus), Viktoria Murõtševa (Lasnamäe Noortekeskus), Annely Reile (Pärnu Noorte Vabaajakeskuse Noorte Tugila / Eesti ANK) ja Stiina Kütt (Eesti ANK), kes õppevisiidi kogemused sellesse blogipostitusse koondasid. 



14. mai

Õppevisiidi ametlik programm algas esmaspäeval, 14. mail Abano Terme linnakeses. Eelneva reisipäeva õhtupoolikul jäi seega Eesti grupil veidi aega esimeste Itaalia gelatode degusteerimiseks ja jalutuskäiguks Padova linnas, mis oli meie peatuspaigaks terve nädala jooksul. Õppevisiidi esimesel päeval kohtusime õppevisiidi teiste osalejatega- kokku oli meid neljast riigist kokku tulnud 20, saime ülevaate eesootava nädala programmist ning arutlesime NEET-noorte olukorra ja võimaluste üle partnerriikides- Islandil, Eestis, Portugalis ja Itaalias. Siin avanes ka võimalus tutvustada meie enda NoorteTugila programmi kui efektiivset võimalust toetada NEET-noori.

Esimese tööpäeva pärastlõunal saime ülevaate Eduforma organisatsioonist, kes on Eesti ANK koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Community Guarantee” Itaalia poolseks projektipartneriks. Eduforma on VET (vocational education and training) organisatsioon, mis tegeleb koolituse, kutsehariduse ja karjäärinõustamisega ning on Noortegarantii rakendaja Veneto regioonis. NEET-noorte toetamisel rakendatakse erinevaid võimalusi noorte kompetentside testimiseks, määratakse individuaalseid praktikaprogramme partnerluses ettevõtetega ning pakutakse tuutorlust programme valivatele ja neis osalevatele noortele. Suur erinevus võrreldes Eestiga seisneb selles, et NEET-tugiteenused on Itaalias eelkõige suunatud noortele, kellel on juba diplomid (kõrg)koolist, kuid kes tihti vajavad täiendavaid praktilisi oskusi, et reaalses töömaailmas võimalusi leida ja toime tulla.

Ülevaate saime ka Khorakhane organisatsioonist, kelle hubaseid ruume Abano Terme linnas sel päeval kasutasime. Organisatsioon alustas tegevust noortealgatusena ning kasvas välja omamoodi kultuurikeskuseks, mis viimase nelja aasta jooksul toetas kunsti, kultuuri, taaskasutust, sotsiaalset kaasatust ning tegeles globaalsete probleemidega- kõigega, mis aktiivsetele noortele endile korda läks. Kõigi värvikate tegevuste fookuses on senini olnud noorte jõustamine ning ellu viidud tegevuste taga palju vabatahtlikku tööd. Tänaseks päevaks on Khorakhane kultuurikeskus enda uksed värskelt sulgenud ebapiisavate rahaliste ressursside ja puuduliku kohaliku omavalitsuste toetuse tõttu, ühenduse eestvedajad peavad plaani, kas ja kuidas tegevustega jätkata.

Abano Termest viis tee meid tagasi Padova linna ja ühisele õhtusöögile, kus päeva muljeid jagasime ja kontakte teiste osalejatega lõime. Õppevisiidi tegevused ja kohtumised viisid meid nädala jooksul erinevatesse linnadesse Veneto maakonnas. Kui enamil Veneto regiooni linnu allus Veneetsia valitsusele kuni 15. sajandini, siis selle õppevisiidi jooksul saime aimu sellest, kui suured võivad tänapäeval olla erinevused Itaalia erinevates kohalikes omavalitsustes isegi sama maakonna lõikes. 


15. mai

Õppevisiidi teise päeva hommikul kogunes kogu grupp kell 8.30 hotelli ees, et koos bussiga Veneto regiooni avastama minna. Puudu oli vaid buss, mis tuli oodata lausa tund aega. Samas ehk see oligi bussijuhi plaan meile tutvustada ajaarvamist Itaalia moodi.

Päeva esimeseks sihtkohaks oli Lab Altobello. Saabudes võtsid meid vastu 2-aastased lapsed, kes parasjagu maja ees aias mängisid. Organisatsiooni tutvustuse ajal selgus, et antud ruumides tegutseb karjääriteenustega seotud keskus, kus täiskasvanutel on võimalik saada tuge töö leidmisel. Nende peamiseks fookuseks on just lapsevanemad ning selle tõttu pakuvad nad võimalust jätta oma laps teisele korrusele lapsehoidja järelvalve alla, et ise kolmandal korrusel kohtuda nõustajaga, osaleda koolitusel või kasutada sealset koostöötamise ruumi. Antud organisatsioonilt tasub õppida just ruumide otstarbekat ja leidlikku kasutamist, sest hommikusel ajal kui ei toimu koolitusi, tegutseb ruumides lasteaed. Ühtlasi on võimalik lapsevanematel õhtuti kasutada antud ruume ka kui mängutuba, kuhu lapsega mängima tulla.

Seejärel ootas meid päevakavas ees H-Farm. Teed, mida mööda sõitsime, muutusid aina kitsamaks ning ümberringi võis märgata mitmeid põllumaid ja viinamarja istandusi. Võiks ju eeldada nii asukoha kui ka nimetuses esineva sõna „Farm“ järgi, et oleme jõudnud põllumajandusega seotud organitsiooni. Kohale jõudes võttis meid vastu loosung: „Dreamers, creators, pioneers, pirates, WELCOME HOME.“ („Unistajad, loojad, pioneerid, piraadid, tere tulemast koju.“) Selgus, et asutuse nime alguses olev H-täht tähendab human ehk inimene ning otsetõlkes olime sattunud inim-farmi. Tegemist oli H-Farmi hariduskeskuse ja kooliga, kuhu on võimalik õppima ja ennast harima tulla alates kolmandast eluaastatast ja õpet pakutakse kuni magistrikraadini välja. Rahvusvahelise kooli põhisuundadeks on innovatsioon, virtuaalreaalsus ja digitaalsed tehnoloogiad. Nende põhiliseks eesmärgiks on pakkuda inimesele tuge ideest kuni investorite leidmiseni. Klassisüsteemi asemel rakendavad nad projektipõhiste gruppide süsteemi ja selle tõttu töötavad koos erinevas vanuses sama huviga inimesed. Õpe toimub inglise keeles ning on tasuline. Kandideerida võivad kõik!
Päeva viimaseks külastatavaks asutuseks oli Citta’ del Mestiere karjääri- ja nõustamiskeskus. Tegemist oli asutusega, kuhu olenemata taustast ja vanusest on oodatud kõik, kellel vaja abi seoses karjäärialaste teemadega. Antud keskus tegutseb kõrvuti kutsehariduskeskusega ning noorel on võimalik saada seal nõu ja ka praktilisi nippe, kuidas tööturule jõuda. Näiteks saime heita pilgu video-CVdele, mida keskuse töötajad koos noortega olid kokku pannud, et tööandjale läheneda uudsel ja seeläbi meeldejääval viisil.

Pärast sisulist programmi saime veidikeseks aja maha võtta ajaloolises Treviso linnas, mille südalinn oli piiratud linnamüüriga ja vallikraavi kallastel elutsesid vabalt jänesed, haned ja ondatrad. Veidikesest vabast ajast said aina rohkem vaba aega, sest bussijuht oli taaskord alustanud Itaalia ajaarvamise kogemusõppega. Tagasisõit lükkus edasi taaskord tund aega ning teepeal selgus, et kõigi viivituste põhjuseks oli hoopis katkine amort, mille tõttu tagasiteel aja maha võtsime. Õhtusöögile jõudsime kella 22 paiku, mis keskmise Itaallase jaoks ongi paras aeg õhtusöögi jaoks. Pärast seda kui kõht sai parajalt pitsat täis võis õppevisiidi teisele päevale joone alla tõmmata. 


16. mai

Õppevisiidi kolmas päev algas varakult, esimese külastuse jaoks sõitsime ligikaudu tunniajase sõidu kaugusel asuvasse Schio linna, kus tegutses MegaHub’i nimeline inkubatsioonikeskus noortele käsitöölistele, lisaks koostöötamise keskus. MegaHub’i sündis soovist luua käsitöölistele ruum, kus ühiselt ideid edasi arendada ning koostööd teha. Erinevate erafirmade, projektide ning kogukonna toel on keskusesse sisustatud suur ruum, kus on võimalik rentida tööala, kasutada erinevaid kõrgtehnoloogilisi masinaid (nt 3D printer, laserlõikur, CNC-puidutöötluspink jpm), pidada koosolekuid ja muid üritusi. Kohapeal on kogu aeg olemas juhendajad ning samuti pakutakse võimalust osaleda ligikaudu 10 erineval kursusel, sh 3D modelleerimine, programmeerimine ja printimine, robootika.

Erinevate tutvustatud disainerite tööde ja tegemiste hulka kuulusid nt taaskasutatud puidust mööbel, restaureeritud mööbel, 3D prinditud tooted, erinevad nutikad sisustuselemendid (lamp-laadija-kõlar) ning mitmed helitehnilised uuendused. Keskkond oli väga innovatiivne ning atraktiivne, teenused küllaltki soodsad ning suunatud vanusele 13 - 60+.

Teise külastuse jaoks liikusime Vicenza nimelisse linna, kus tutvusime vastavatud Porto Burci nimelise kogukonnakeskusega, mille eesmärgiks on olla nn dünaamiline “sadam” inimeste ja ideede jaoks ning mida haldavad ühiselt keskuse juures tegutsevad organisatsioonid.

Üheks selliseks organisatsiooniks on piirkonnas riikliku tsiviilteenistuse võimalust pakkuv Arci Servizio Civile Vicenza. Tsiviilteenistuse idee tekkis vastukaaluks varasemalt kohustuslikule militaar/ajateenistusele ning rõhutab väärtustena rahu, vägivallatust ning aktiivset kodanlust.

Õppekäigu Itaalia grupi osalejate seas oli ka hetkel kogukonnakeskust haldava keskkonnaorganisatsiooni juures tsiviilteenistust tegev noor neiu, kes andis ülevaate oma tegemistest ning tutvustas tsiviilteenistuse võimalusi. Tsiviilteenistus kestab 1 aasta ning on avatud meestele ja naistele vanuses 18- 28 aastat, sh kõikidele riigis legaalselt viibivatele isikutele, ka pagulastele. Võimalik on teenistuda sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonna ning keskkonna organisatsioonide juures, teenistuja peab 30 tundi nädalas pühenduma oma teenistusele ning saab selleks perioodiks sotsiaalkindlustuse ning 433,80€ kuus toetust. Teenistujat toetab mentor ning teenistuse vältel analüüsitakse järjepidevalt ning põhjalikult noore arengut ja saadud õpikogemust. Tsiviilteenistusse astumiseks on vajalik esitada taotlus ning intervjuu käigus selgitatakse välja, millises valdkonnas vabatahtlikuna tegutsemisest oleks noorel kõige rohkem võimalik õppida, st noort ei suunata juba talle tuttavasse valdkonda, vaid keskendutakse eelkõige mitmekülgsuse arendamisele ning kogemusõppele.

Õppekäigu raames saime ülevaate ka teise noore vabatahtliku tegemistest haridusvaldkonnas, kus erinevate pakutavate tegevuste kandvaks ideeks oli õppimine läbi mängu erinevates keskkondades, sh koolides, mänguväljakutel, õpitubades, üritustel jne. Külastatud keskuse juures tegutses lisaks noorteraadio, vahendati välisvabatahtlikke ning hoolitseti ühiselt aedviljaaia eest.

Porto Burci keskusest liikusime edasi selle lähinaabruses asuvasse keskusesse B55, mis oli üks osa Vicenza noortele suunatud nelja erinevat keskust haldavast suurprojektist. Meile tutvustatud keskus pakkus noortele erinevaid kuruseid 3D tehnoloogia valdkonnas, tandem keeleõpet, tuge saksakeelsetesse riikidesse tööle suundumiseks ning keskuse juures tegutses ka LGBT abikeskus. Suurprojekti teisteks osadeks oli Informagiovani - noorteinfokeskus, Centrotecchio - tegevused 11-14a vanustele noortele pärastlõunasel ajal ning ruumikasutus organisatsioonidele õhtustel aegadel ja Centro Zona 3, mis oli suunatud 6-14a noortele, olles valdavalt sisserändajate seas populaarne perekeskus.

Päev lõppes maapiirkonnas asuva keskaegse linna Monselice’i külastusega, lisaks väikesele jalutuskäigule kauni linna keskmes tutvusime ka piirkonna noortepoliitika põhimõtetega. Monselice on kohalik omavalitsus, mis toetab juba 11 aastat noorte omaalgatusi projektitoetustena ning kohtleb noori projektijuhtidena, mitte pelgalt partneritena. 11 aasta jooksul on teoks saanud 80 noorte juhitud projekti ning kasu on neist saanud mitmed tuhanded noored. Muuhulgas on noored panustanud erinevate kasutamata hoonete/piirkondade taaselustamisse, võidelnud kino taasavamise eest, alkoholivabu tooteid propageerinud üritustel, ühendanud puuetega inimesi ja vabatahtlikke läbi kokandustegevuste, hobifotograafe ja professionaale kokku viinud ning piirkonna ühiselt piirkondliku turismi edendamiseks kaardistanud.


17. mai

Õppevisiidi neljandal tööpäeval ootas ees kauaoodatud Veneetsia. Peale hommikusööki hotellis Padovas sõitsime Veneetsiasse kiirelt ja lihtsalt rongiga.

Sel päeval saime hea ülevaate NEET-noorte temaatikast ja Noortegarantii rakendamisest Veneto maakonnas kui külastasime Veneto maavalitsust- Regione del Veneto. Erinevad tööriistad, mida NEET-noorte toetamisel kasutatakse on nõustamine, koolitused, ettevõtete külastused, praktikabaaside leidmine, tööle suunamine, aga ka näiteks Boot Camp´id, kuhu tulevad kokku noored tööotsijad panema proovile enda erinevaid võimeid läbi füüsiliste katsete, misläbi tööandjad saavad parema arusaama noore kompetentsidest ja viivad sealsamas kohapeal läbi sobivate kandidaatidega tööintervjuud.

Maavalitsuse seminariruumist avanes igast aknast vaade Veneetsia kanalitele ja kuulda oli pidevat laevaliiklust. Peale kohtumist pääsesime ka ise linna kitsaid tänavaid ja kanaleid pidi seiklema.

Kui sa juba korra Veneetisasse satud, siis lihtsalt patt oleks jätta vahele üks gondli sõit ja selle 4/5 Eesti grupi koosseisust ka plaani võttis. Õige gondli valimine on omamaoodi kunst, sest olulist rolli mängivad mitmed aspektid - kui kaunis pilt sinust edeva gondliga sõites tuleb, millist lisaväärtust pakub gondlimees, milliseid kohti kanalitel sa läbida saad ja nagu meile ka üllatusena selgus, kas gondlimees on litsentsiga professionaal või mitte. Meil sellel korral vedas- tänu meie kohalikele Itaalia sõpradele, kes aitasid asju ajada Itaalia keeles, enne, kui meie gondlisse hüppasime. Nägus gondlimees oli Veneetsia päritolu, viisakas, hoolitses madaamide turvalisuse eest sentimeetrite täpsustega kitsastes kanalites ja madalate sildade all, rääkis Veneetsia võludest/valudest ja kauni koha ajaloost. Pildid meist tulid edevad ja igati Veneetsia väärilised ;) Saime ka soovitud põike Grand Canal´ile. Avastamist ja imestamist Veneetsia linnas jätkus õhtupoolikuni, ent sellega ei olnud meie tegus päev veel lõppenud.

Õhtul ootas ees õhtusöök koos kultuuridevahelise õhtuga, kuhu iga riigi osalejad veidi enda kodumaa maitseid kaasa olid toonud. Õnneks juhtusid just see päev ja õhtu olema sumedalt soojad ja meil avanes võimalus õhtustada hubases ja värvikas Il Chiosco aias, mis suviseks tihedaks kultuuriprogrammiks ja õhtuteks aias uksed teistele külalistele tegelikult alles eelootaval nädalavahetusel avas.
18. mai

Õppevisiidi viimasel tööpäeval ilmutas väsimus end alatasa väga veidral moel ja oli vägagi meelelahutuslik. Sellel korral jäime Padova linna piiridesse ja saime proovida ära kohaliku trammiliikluse võlud. Hommikune esimene külastus viis meid ENAIP nimelisse ametikooli, mis on üheks 20st samasse süsteemi kuuluvast ametikoolist. Esmalt saime tutvuda ametikoolis pakutavate erialadega, milleks selles hoonekompleksis olid automehhaanika, elektroonika, tehnoloogia ja kokandus. Eriala õpped ENAIP ametikoolides kestavad 3 aastat ja siis on õpilasel võimalus valida, kas ta soovib täiendada end veel ühe lisa-aasta võrra täiendõppena. Erialad on oma vahel oskuslikult integreeritud ja nii valmivad õpilastel õppeaasta lõppudeks ühisprojektid, kus kõik peavad omavahel koostöös ühistöö valmistama, milles on kasutatud näiteks korraga tehnoloogiat, elektroonikat ja mehhaanikat. Sama suurt rõhku pannakse praktikale, mille maht on piisavalt suur õpitu praktiseerimiseks asutustes.

Nendes õppeklasside külastustest avaldas muljet automehhaanikat õppiv neiu. Kui te arvate, et see “wow” tulenes tema soost, siis eksite. Tema taga oli lugu - see rääkis noore huvidest autode ja tehnika vastu ja südame kutsest sellega ka tegeleda, kuid see ei leidnud pere poolt toetust. Noor käis varasemalt küll mitmetes teistes koolides, aga langes nendest välja. Nii tuligi perel leppida lõpuks tütre südamesooviga ja tema õppima asumist automehaanika erialal toetada.

ENAIP puhul saab paralleele tuua Eestis toimetavate Kutseõppekeskustega/ametikoolidega, kes on pidevas arengus, koostöös firmadega ja toetavad noortele parima praktilise hariduse andmist. Nende pagasis on hulganisti rahvusvahelisi projekte, mis annavad noortele laiema silmaringi saamiseks võimalusi. Ja loomulikult ei saanud jätta kasutamata võimalust kontaktide vahetamiseks, mis loodetavasti toob kaasa huvitavad koostööprojektid Eesti ja Itaalia kutseõppekeskuste vahel - win-win ;)

Kontaktid loodud, kogemused vahetatud, viis tramm meid tagasi kesklinna suunas ja järgmine sihtpunkt oli Padova Informagiovani-  eesti keelde tõlgituna ja lahti seletatuna Noorteinfo ja Rajaleidja pesa. Nende kasutuses oli väga kaunis hoone, kus oli lisaks infopunktile veel ka raamatukogu ja koosolekuruume. Oma teenuseid osutavad nad 15-35 aastastele NEET- noortele. Nende ülesandeks on pakkuda kompaktselt noorele nii infot, CV koostamise toetamist, erinevaid koolitusi (s.h tööintervjuu koolitust) kui ka võimalust õppida keeli läbi tandemõppe, kus osalejad on kohustatud rääkima vaid oma emakeeles. Ehk oleks see üks nendest vahvatest ideedest, mida saab ka Itaaliast kaasa võtta.

Nende teadmistega ja vaatluskogemustega saigi külastustele joone alla tõmmata, kuid ega sellega meie töö veel lõppenud polnud. Nii naasesime kõik hotelli konverentsiruumi ja oligi käes aeg kõik Itaalia otsad kokku tõmmata. Üheskoos tuli leida vastus küsimusele, et millised oleksid need võtmetegevused, mis tagaksid riikides võimalikult efektiivse NEET-noori toetavad tegevused. Selleks moodustasime igast partneriigist ühe esindajaga grupid, mis võimaldas näha laiemat pilti ja ei keskendunud vaid ühe riigi nõrkadele kohtadele. Sisend selles osas oli väga mitmekesine ja punkte tuli üllatavalt palju, mis tõestab seda, et võimalusi heade praktikate kasutamiseks ja ideid parendusteks on piisavalt. Mis aga sellest edasi saab, sellest juba projekti järgmises etapis.

Nii me siis oma missiooni selleks korraks lõpetasimegi ja aeg oli üksteisega hüvasti jätta. Täname südamest kõiki osalejaid ja panustajaid, sest nende panus oli hindamatu.

Eesti ANK koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Community Guarantee” järgmise sammuna kogunevad osalejad Eestist, Itaaliast, Portugalist ja Islandilt juba septemrbikuus Eestisse, et rahvusvahelisel seminaril analüüsida ja kokku võtta kõigi nelja õppevisiidi jooksul nähtu, kogetu ja õpitu ning vormistada see üheks ühiseks dokumendiks, mis kirjeldab efektiivset NEET-noore tugiteenust. Hoiame teid järgmiste sammudega kindlasti kursis!


Ps! Veel rohkem muljeid ja ka Itaalia jäätisesoovitusi võib küsida õppevisiidi osalejatelt: Elo Lättemägi, Nele Valss, Viktoria Murõtševa, Annely Reile ja Stiina Kütt.

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

esmaspäev, 16. aprill 2018

Eesti noorsootöötajad õppevisiidil Saksamaal



9.-14. aprillil toimus Sloveenia noortekeskuste katusorganisatsiooni Mreža MaMa poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti „Social Inclusion in Youth Centres“ raames õppevisiit Saksamaale, Oldenburgi tutvumaks sealsete heade sotsiaalse kaasatuse praktikatega. Eesti ANK on kaks aastat vältava strateegilise koostööprojekti ametlik koostööpartner ja osales õppevisiidil 8-liikmelise Eesti noorsootöötajate esindusega. 

Eesti grupi koosseisus osalesid õppevisiidil Eveliis Samberk (Saue Noortekeskus), Ege Enok (Viljandi Avatud Noortetuba ja Stiina Kütt (Eesti ANK), kes kuuluvad projekti korraldusmeeskonda, ning lisaks Merilyn Enders (Viljandi Avatud Noortetuba), Jevgenia Špiljova (Lasnamäe Noortekeskus), Kristiina Karp (Iisaku noortekeskus), Triin Põri (Märjamaa Valla Noortekeskus), Krista Allik (Kuusalu Noortekeskused). 


Õppevisiidile tulid kokku noorsootöötajad Eestist, Lätist ja Sloveeniast. Seega avanes võimalus õppida ka teineteiselt. Ühistes aruteludes selgusid riikidevahelised erinevused ja sarnasused sotsiaalse kaasatuse maastikul. Õppevisiidi külaskäigud omakorda andsid aimu sotsiaalse kaasatuse alastest tegevustest Oldenburgi näitel. 

Osalejad jagavad enda eredamaid muljeid õppevisiidist: 

“Kõige rohkem avaldas muljet nende päevade jooksul külastatud keskus, kus olid kunst, teater ja muusika väga hästi ühendatud omavahel. Kõnetas ka see, et keskus on õhtuti avatud ka täiskasvanutele ja oli näha, et eri põlvkondade vahel toimib koostöö. Hea oli tõdeda, et meil Eestis on suureks plussika ja eeliseks, et noorsootöö ja sotsiaaltöö on erinevad ent omavahel kokku puutuvad valdkonnad ning noorte võimalused toetuse saamiseks on head.” (Triin Põri) 

”Sellise asutuse hea toimimine võiks rakenduda meie maapiirkondade rahvamajades, mis päevasel ajal on noortele ja õhtuti vanematele. Meie piirkonnas on see olnud mõtteks aga kardetakse noortega koos ruume jagada. Antud näide andis kinnitust, et selline kooslus toimiks väga hästi. ” (Krista Allik) 

”Samuti jättis mulle armsa ja ideederohke kogemuse noorte “ametlik park”, kus noored saavad minna nii koos ôpetajaga töötubadesse kui ka üksi ja vanematega ning kus on ka noorsootöötajad kohapeal olemas. Väga süsteemne ja hariv park. Minu jaoks täiesti tore lahendus mitteformaalseks ôppeks. Kogu õppevisiidilt võtan kaasa motivatsiooni edasi töötamaks Eesti organiseeritud noorsootöö maastikul ning ideid oma igapäevatöö täiendamiseks.” (Eveliis Samberk) 

”Laste mänguplats oli tore ja võibolla valmistab ette lapsi edaspidi ka noortekeskusi sama huviga külastama. Minu arust on noorte kaasamise eeliseks atraktiivne keskkond, ametnikest/õpetajatest erinev kollektiiv ja vabatahtlikkuse olemasolu, et noor ise tahab tulla - ise tahab midagi teha.” (Merilyn Enders) 

”Mind inspireerisid ka noorte juhendajad, eriti, et just meesterahvad selles valdkonnas töötavad kui ka taaskord see, et läbi kunstiliste meetodite noorteni jõutakse (bändiruum ja koos improviseerimine, skulptuuride valmistamine, draama). Äge on ka see, et kõigis nendes kohtades, mida külastasime, lubatakse noortel ise ettevõtlik olla – ise meisterdada, ehitada, teenindada, end kunstiliselt väljendada jne.” (Ege Enok) 

Välismaal olles saime kinnitust, et Eesti noorsootöö struktuuri, võrgustike ja noortekeskuste üle on meil põhjust väga uhke olla ja meil on, mida teistega jagada. 

Õppevisiit võimaldas ka Eesti osalejatel omavahel paremini tuttavaks saada ja on tõenäoline, et Saksamaal arenenud vestlustest ja mõtetest sünnib uusi koostöötegevusi nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. 

Projekti „Social Inclusion in Youth Centres“ raames ootab ees rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus Sloveenias 1.-8.10.2018 sotsiaalse kaasatuse alaste programmide arendamiseks, kuhu osalema kandideerimine avaneb Eesti noorsootöötajatele õige pea. 

Eesti ANK rahvusvaheliste võimalustega noortele ja noorsootöötajatele saab tutvuda meie kodulehel www.ank.ee.

reede, 13. aprill 2018

Rahvusvaheline koolitus ja õppematerjal Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlike mentoritele



03.12 – 10.12.2017 toimus Leedus Vilniuses rahvusvaheline koolitus "Mentor’s Lab", kuhu Eesti ANK saatis osalema kaks Eesti noorsootöötajat – Kristiin Vink (Lille Maja, Tartu) ja Liina Nigu (Saku Valla Noortekeskus, Saku vald).  Lisaks neile osales koolitusel veel inimesi Portugalist, Soomest, Kreekast, Ukrainast, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Hispaaniast, Makedooniast ja Kosovost. 

Projekti eesmärk oli koolitada Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlike mentoreid, et mentorid oleksid võimalikult hästi ette valmistatud vabatahtlike toetamiseks nende teenistuse jooksul. Koolitusnädala jooksul läbisid osalejad ettevalmistuse olemaks parem mentor oma Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikele.  Koolituse käigus õpiti selgeks kõik EVT vabatahtlikku puudutavad emotsionaalsed faasid ning jagati üksteisele erinevaid meetodeid, kuidas teha vabatahtlikule uues riigis viibimine võimalikult meeldivaks ja meeldejäävaks. Koolitusnädala jooksul valmis osalejate koostöös käsiraamat, et ka teised EVT vabatahtlikega tegelevad  inimesed ja noortevaldkonnas töötajad leiaksid juurde uusi meetodeid, mida erinevates olukordades kasutada. 

Jagame teiega valminud käsiraamatut SIIN

Uusi rahvusvahelisi võimalusi enesetäiendamiseks uuri Eesti ANK kodulehel rahvusvaheliste pakkumiste all. 

Projekti "Mentor’s Lab" on rahastatud Erasmus+ programmist. 

neljapäev, 5. aprill 2018

PickUp - Briti eri: Maidla noored "Noortega Üheskoos!"


Ida-Virumaal asuva Lüganuse valla noorte omaalgatuslik projekt “Noortega Üheskoos!” on ellu kutsutud selleks, et läbi lihtsa heateo liita kogukonda, tuua rõõmu hooldekodude elanikele, arendada noorte algatusvõimet, loomingulisust ning tähistada üheskoos Eesti Vabariik 100 sünnipäeva. Projekti raames joonistasid noored ja lapsed joonistusi, mis veebruarikuus, vabariigi aastapäeva eel kingiti kohalike hooldekodude elanikele.

Projekt leidis aset Lüganuse vallas, koondades noori nii suurematest valla paikadest - Lüganuse, Kiviõli, Püssi, Sonda, Maidla, kui ka väiksematest - Erra, Varja, Purtse. Lisaks sellele oli kaasatud naabervallas asuv Aseri linn.

Oktoobris tehti projektiga algust - koostati täpne tegevuskava, eelarve, moodustati tuumikmeeskond, saadeti välja info piirkonna noorteorganisatsioonidele (koolid, lasteaiad, huvikoolid, noortekeskused, seltsid ja MTÜd) ning kutsuti neid üles algatusest osa võtma.

Infot jagati nii kohalikes valla- ja linnalehtedes, sotsiaalmeedias, otsekirjadena organisatsioonidele kui ka plakatite näol avalikes kohtades. Algatus on registreeritud ka EV100 sündmusena ning on väga olulisel kohal kogu Lüganuse vallas kui üks meie piirkonna vabariigi aastapäeva sündmusi.
Oktoobri lõpp kuni detsembri keskpaik leidsid aset tegevused algatuse kajastamiseks, osalejate leidmine, infovahetus korraldajate ja organisatsioonide vahel. Joonistuste järele käimise ettevalmistused, sh soetati igale joonistajale (lasteaedade puhul rühma peale) ka väike magus üllatus Mesikäppa kommipakkide näol ning igale organisatsioonile valmistati ja anti üle värviküllane tänukiri. Jõulude eel, 20-21 detsember toimus joonistuste kokku kogumine. Kokku osales algatuses 13 organisatsiooni, alates koolidest, lasteaedadest ja noortekeskustest kuni kohalike seltsideni välja. Joonistusi saadi kokku üle 300.

Detsembri lõpus alustasid noored kohalikes noortekeskustes joonistuste raamimisega ning seda tehti veebruari alguseni. Iga joonistuse taha kirjutati ka südamlikke soove ning vabariigi aastapäeva eel, täpselt sõbrapäeval, 14.veebruaril külastati kohalikke hooldekodusid, et joonistused hooldekodude elanikele kinkida ning nende ellu rõõmu ja värve tuua. Projekti eesmärk õnnestus igati - noored said end väljendada, viia rõõmu hooldekodude elanikele, kelle silmad tõepoolest särasid ja kes üllatuse üle väga rõõmsad olid.
Kogemus, mille korraldusmeeskonda kuuluvad noored antud aja jooksul eelkõige saanud on, on ajaplaneerimise kogemus, noortel on olnud võimalik arendada oma eneseväljendusoskust, suhtlemisoskust, algatusvõimet. Joonistamises ja joonistuste raamimises osalenud noortes on arenenud loomingulisus, aga ka matemaatilised pädevused (raamide loomisel) ning üheskoos töötades kindlasti samuti suhtlemisoskus, meeskonnatööoskus.

Projekt arendas ka koostööd erinevatest rahvustest noorte vahel, kuna nii joonistuste joonistamise/maalimise kui ka hilisema raamimise ning hooldekodude külastamise juures tegid koostööd erinevatest rahvustest noored, eestlased ja venelased. Erinevatest rahvustest noored, kes küll käivad ühes koolis, ei puutu koolikeskkonnas nii palju kokku, kui noortekeskuses üheskoos midagi ette võttes, ka antud projekt on ehe näide sellest.

Väljakutsed, mis projekti juures ilmsiks tulid, oli kindlasti infoliikumine. Noored arvasid, et infot saab jagada vaid kirja, sotsiaalmeedia või telefoniteel ja sellest piisab, tegelikult aga selgus, et organisatsioonide esindajad soovisid väga, et projekti tuldaks nende juurde kohapeale tutvustama, mida ka tehti. Väljakutseks oli kindlasti ka ajaplaneerimine - hooldekodusid oli palju ning niisamuti ka joonistusi. Oluline oli osalevate ja korraldavate noorte jaoks, et nad saaksid hooldekodude elanikega ka suhelda, neile isiklikult joonistuse üle anda. See aga võttis hooldekodudes kohapeal hulgaliselt aega, millega ei oldud alguses arvestatud. Tekkinud olukord sai aga lahendatud leides ka teise päeva hooldekodude külastamiseks.

Algatuses tuumikmeeskonnas oli viis noort ning kokku osales noori algatuses ümmarguselt 300 üle kogu piirkonna (Kiviõli, Aseri ja Püssi linn, Lüganuse, Sonda, Maidla, Erra, Purtse, Varja). Projektile tagasivaadates nõustuvad korraldavad noored ühiselt, et ettevõtmine õnnestus ning midagi seesugust võiks ka tulevikus ette võtta. Noortel on juba ka mõttes külastada hooldekodusid veel, näiteks korraldada mõnes hooldekodus elanike ja noorte ühine lauamänguõhtu. Noored, kes varem polnud vanemate inimestega kas üldse kokku puutunud või nende hoolekandeasutusi külastanud ja pelgasid pisut, said positiivse kogemuse osaliseks ning julgevad ja soovivad ka edaspidi seesuguseid projekte ette võtta, arendada omavahelist suhtlust ning ka põlvkondade vahelist.